Kõrgemad mäenõlvadel paiknevad terrassid koosnevad rohkem kui 3 000 astmest. Tänu sadade aastate pikkusele põllumajandustegevusele selles piirkonnas, on Hani terrassidealast kujunenud tõhus ökoloogiline põllumajandussüsteem koos jõe, metsa, külakeste ja terrassidega. Teeistandused Miks rajatakse terrasspõlde? · Põllumajandusmaa puudus · Erosiooni vältimiseks · Vihmavee kogumiseks · Rohkem avatud päikesele Satelliidipilte · USGS EarthShots http://edcwww.cr.usgs.gov/earthshots/slow/tableofcontents · UNEP-i atlas http://na.unep.net/digital_atlas2/google.php · Visible Earth http://visibleearth.nasa.gov/ · Digital Globe http://www.digitalglobe.com/ · The Earth Explorer http://explorer.altopix.com/
aastatest 2014/2015. Joonis 1. CIR Metsanduslik ortofoto (Maa-amet, 2009) 4 2. MAAVARAD 2.1 Uurimine ja planeerimine GIS on ideaalne platform ühendamaks maavarade uurimiseks kasutatavaid andmeid. Maavarade uurimiseks kasutatakse geoloogilisi kaarte, hüperspektraalseid andmeid kui ka multispektraalseid satelliidipilte (ESRI, 2006). GIS andmebaasi loomine aitab valitsusel reguleerida kaevandamist ja annab hea ülevaate kaevanduste võimalikest mõjudest keskkonnale. Integreerida saab erinevad uurimisandmed, nagu näiteks geofüüsikalised pildid, geokeemilised andmed, geoloogilised kaartid, radiomeetrilised uuringud, puuraugud ja mineraalide ladestud (Phifer, 2012). GIS-i saab kasutada kogu kaevandusperioodi jooksul, alustades esmastest uuringutest kuni kaevandamise lõpuni. Näiteks saab kasutada GIS-i
organisatsioonide koostööna. 3.4 Norra Norras on GIS õppekava kohustuslik osa. Õppekavas pole aga täpsustatud, milliseid GIS-i alaseid oskusi peavad õpilased omandama. Tõlgendamisvõimalus on väga suur. Väga vähesed Norra koolid kasutavad professionaalset tarkvara nagu ArcView,Idris või MapInfo. Paljud arvavad, et koolis piisab ka lihtsamatest GIS programmidest nagu AEJEE, Geomatica, QGIS jt. geoNorge-digitaalne Norra, kus pakutakse erinevaid interaktiivseid kaarte, GIS andmeid ning satelliidipilte ja nendega seotud rakendusi. 3.5 Taani Taanis pööratakse õppekavas suurt tähelepanu uurimusoskuste arendamisele eriti keskkoolis. Keskkoolis tuleb geograagias teha vähemalt kaks uurimust. GIS on nüüd ka gümnaasiumi geograafia kohustuslikke osi. Loodi interdistsiplinaarne loodusõpetuse kursus gümnaasiumis. Selle kursusel viiakse läbi õpilasuurimusi ning seoses sellega tutvustatakse ja kasutatakse ka GIS-i
ära hoida, küll aga saab nende mõju vähendada ette planeerides ja valmistudes. Siin on oluliseks analüüsimine, organiseerimine, haldamine ja looduslike ohtude seiramine. GISil põhineval kaardil on georefereeritud andmed varasemalt toimunud katastroofidest või aladest, kus need võivad aset leida, et oleks võimalik vältida riske (UIZ, 2017). Lisaks sellele kasutatakse GISi maa-alal toimuvate muutuste jälgimiseks ning, selleks kasutatakse satelliidipilte või aerofotosid. See on kasulik rakendus jälgimaks maapinna muutusi, metsastumist, elupaikade killustumist, linnastumist jne. Selles valdkonnas õpitakse tundma maapinnaga toimuvaid muutusi ja organiseeritakse keskkonda (UIZ, 2017). GISiga saab inventeerida ka loodusvarasid. Sellega jälgitakse kui palju on loodusvarasid säilinud ning milliseid meetmeid tuleb rakendada jätkusuutlikuks majandamiseks. Kaartidelt leiab informatsiooni täpse asukoha ning hetkeliste ressursside kohta (UIZ, 2017)
annaabi.ee 
