Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval
Küllap pidasid antiikautorid kolossi
niivõrd tuntuks, et ei vaevunud seda kirjeldama. Seetõttu levis hiljem arvukalt erinevaid
fantaasiasünnitisi. Kõige usaldusväärsemaks peetakse siiski Philoni kirjeldust, milles ilmselt
oli kasutatud praeguseks hävinud allikaid. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel
sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kolossi
pöiad, mis ,,ise juba ületasid paljusid kujusid", olid satbiilsuse mõttes tugevasti alusele
toetatud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsioone.
Kuju seisis praeguse muuli lõpus. [1, lk 124-125]
9
7. Pharose tuletorn Aleksandrias
Aastal 279 e.Kr., pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja
nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mida iganes ehitatud, ning