puhastada “saatanlikest” elementidest. St toimuvad puhastused oma rahva seas. Samas Saatan pole mingi loom sarvedega, kapjadega, vaid körgelt intelligentne ingel, üliinimlik olevus, kes ohtlikum ja vöimsam on kui riigiväline vaenlane. Need saatürlikud elemendid saab ta, kui kreeklased vallutavad Palestiina. Kui kedagi oli vaja Iisraelis diskrediteerida, kas ühte isikut, vöi gruppi, nimetati neid satanistlikeks ja siis vöis neid südamerahus vangistada, hävitada ja seda ilma mingi seletuseta. Ja samas polnud isikuid ja gruppe, kes oleksid vabatahtlikult ennast satanistideks pidanud. Sest kuna Saatan tähendas neile “keegi teine, vööras”, ei olnud vöimalik temaga identifitseeruda. Saatan polnud mingi mytoloogiline olevus kuni Aleksander koloniseeris Palestiina ja hellenism levis ka Iisraelis. Oletatavasti pörkub Israeli monoteism siis esimest korda sellega kokku, et
Muidugi mitte, ajad on muutunud! Kui soovid selle kohta tõendeid, siis vaata, kui liberaalseks on muutunud kirikud. Satanistid kuulevad kogu aeg neid ja teisi samasuguseid väiteid ning nõustuvad nendega jäägitult. Ent kui maailm on nii palju muutunud, miks siis jätkuvalt ohkida ühe sureva religiooni manitsemiste peale? Kui nii paljud religioonid eitavad oma alustalasid, kuna need on vananenud, ning jutlustavad satanistlikku filosoofiat, siis miks mitte nimetada neid õige nimega satanistlikeks? Kindlasti oleks see hetkeolukorrast palju vähem silmakirjalik. Viimastel aastatel (Raamat on kirjutatud 1969. aastal - tõlkija) on toimunud mitu katset inimlikustada kristluse vaimset kontseptsiooni. Ladina keel on asendatud kohaliku keelega mis seejuures ajab kogu asja veelgi segasemaks ning röövib tseremooniatelt nende algse esoteerilise hõngu, mis peaks käima kokku dogmaatiliste tõekspidamistega. Emotsionaalset
annaabi.ee 
