Eesti II maailmasõja ajal
Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus.
21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis.
Peeti vajalikuks trükkida Riigi Teataja number valitsuse nimekirja ja deklaratsiooniga.
Oluliseks peeti informeerida raadio kaudu Eestis toimuvast välismaailma.
21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad.
22. septembri hommikul sisenesid Tallinna tankid. Tulistati alla sinimustvalge lipp.
NKVD arreteeris ja satais vangilaagritesse enamiku ministreid, Maide hukati.
Sõjakaotused
Eesti sai Teises maailmasõjas rängalt kannatada.
Rahvastik vähenes ligi veerandi võrra (280 000 inimese võrra).
Täielikult hävis Narva. Suuri purustusi oli Tallinnas, Tartus, mitmes väikelinnas.
Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud.
Põllumajanduses vähenes külvipind ligi poole võrra, langes saagikus ja kariloomade arv.