Kõnetegevuse psühholoogia
Kõne jaotumine segmentideks
mitmel tasandile i lange kokku alati keele üksustega. Kui väiksemi keeleüksus on foneem
, siis väikseim segment kõnes on silp. Silbid omakorda rühmituvad. Kõnetakti ulatuses
toimub hääldades välde! Kui on üks silp, siis ta on 3. v alati, aga et hääldada 1 või 2 v siis
peab olema vähemalt 2 silpi olemas! Segment ,mida on vaja tervikuna kokku lugeda,
peaks olema kõnetakt, Muidu lähevad häälikute omavahelised kestused sasssi. Pm
pedagoog peaks olema suuteline vahet tegema, kus on tegemist keeleüksusega ja kus
kõnesegmendiga. Kas need langevad kokku w mitted. Lugemis/kirjutamise õppimisel on
seda eriti vaja. Ladusa lugemise puhul lähtume kõnesegmentidest. See peab olema siis
lapsel lõpuks selge!
Semantkast rääkisime ka: et üks asi on sõnastikuäthenuds(teadlased on krja pannud), aga
meie peas on midagi muud, mis ainult osalislet kattub sellega. Meie teadmised on alati