ässitas ta nende vastu avaarid. Vandaalidest jagu saamiseks meelitas ta enda poole idagootid. Idagootidest sai ta jagu frankide abiga. Itaalias ja Aafrikas kasutas ta oma huvides sotsiaalseid vastuolusid. Rooma maaomanikele ja katoliku kirikule ei meeldinud ostgootide võim ja tänu sellele õnnestus tal 555 aastal kehtestada Roomas Bütsantsi võim. Kui vaenlast ei õnnestunud ära osta või sõjalise jõuga alistada, siis võeti appi majandusblokaad. Vaenlaseks nr 1 oli Sassaniitide Pärsia Hosrov I ajal. Selleks, et Pärsia ei saaks olla vahendajaks kaubanduses India ja Hiinaga, püüdis Justinianus suunata kaubateed Punase mere kaudu. Kaupmehed, kes kauplesid barbaritega, pidid riiki varustama kõikvõimaliku infoga nende maade kohta. Külma sõja ajal kasutati ärimehi ja kaubandusesindusi samuti luuretegevuse huvides. Kaupmehed laiendasid oluliselt Bütsantsi mõjuvõimu maailmas. Kaupmeeste järel tulid misjonärid. Kristluse levitamine oli üks võimu kindlustamise
See jäi nende enda otsustada. Kogukonna juhiks sai kaliif (prohveti asemik). Esimene kaliif oli Abu Bakr. Abu Bakri valitsemisajal vallutati kogu Araabia poolsaar. 7. sajandil hakkas pihta islami usu levitamine väljapoole Araabia poolsaart sõjaliselt. Vallutati Väike-Aasia, Süüria, Egiptus jne. Nende maade vallutamine läks hästi, sest need rahvad arvasid, et moslemid on nende vabastajad. Bütsantsi impeerium ja Pürenee poolsaar araablaste vallutused. Teine impeerium oli Sassaniitide impeerium (Pärsia, tänapäeva Iraan). Kasutati väljaõppinud palgasõdureid. Zoroastrism. Pärsias läks lahti sundislamiseerimine. 7. sajandil toimus ka islami lõhenemine. Lõhenes kaheks, üksteise suhtes vaenulikuks suunaks: 1. sunniidid 90% 2. siiidid Indoneesia on maailma kõige suurem islami riik. Islami viis sammast Islami usutalituste peamine eesmärk Jumala austamine ja ülistamine. Viis tähtsamat kommet: 1