Kanada
soodustas suur sisseränne (1867-1900 umbes 1,6 mln inimest). Tööstuse ja
põllumajanduse (pms. nisukasvatuse) kiiret edenemist hõlbustas valitsuse
protektsionistlik poliitika; kodanluse rikastamist võimaldas eriti raudteede ehitamine ja
sisserännanute odav tööjõud. Läänealade asustamise kaasnenud põliselanike
väljatõrjumine põhjustas indiaanlaste ja mestiitside ülestõuse (1869-70 Manitobas,
1885 Albertas ja Sashatchewanis), neid juhtis L. Riel. 1886 asutati esimene
ametiühing-koondis, Kanada ametiühingute Kongress.
I maailmasõda, milles Kanada osales Suurbritannia poolel, ergutas monopolistliku
kapitalismi arengut. Ühtlasi tugevnes USA majanduse positsioon, mis nõrgendas
Kanada sõltuvust Suurbritanniast. Majanduse arenedes tugevnes töölisklass; 1919
puhkes Winnipegis üldstreik.. 1931 sai Kanadast Briti Rahvaste Ühendusse (aastast
annaabi.ee 
