Kanada
19. sajandi keskpaiku tehti
liberaalseid reforme, kaotati senjöörisüsteem, kehtestati maaostuseadus. Algas
tööstuspööre. 1. VII 1867 sai Kanada dominiooni õigused. Moodustati konföderatsioon,
kuhu kuulusid Ontario, Quebeci, New Brunswicki ja Nova Scotia provintsid. Kehtestati
parlamentaarne monarhia; selle eesosas oli Inglise kuningas, keda Kanadas esindas
kindralkuberner. 1869 ühendati Kanadaga Hudsoni lahe piirkond (sellest moodustati
1870 Manitoba provints ning 1905 Alberta ja Sashatchewani provintsid), 1871 Briti
Kolumbia ning 1873 Prints Edwardi saar.
5
19. sajandi II poolel ja eriti 20. sajandi alguses elavnes kapitalismi areng, seda
soodustas suur sisseränne (1867-1900 umbes 1,6 mln inimest). Tööstuse ja
põllumajanduse (pms. nisukasvatuse) kiiret edenemist hõlbustas valitsuse
protektsionistlik poliitika; kodanluse rikastamist võimaldas eriti raudteede ehitamine ja
sisserännanute odav tööjõud