Bioloogia mõisted
keerjas sruktuur.
Valgu kvaternaarstruktuur – kahe või enama tertsiaarstruktuuriga
aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur.
Denatureerumine – Valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine
välise teguri. Näiteks temeratuuri, happe, aluse, mehhanilise mõju toimel.
Ensüümid- Valgud, mis reguleerivad rakkude keemiliste reaktsioonide kiirust.
Katalüsaatorid- reaktsioone kiirendavad ained.
Nukleiinhapped – nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis
sasaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA.
DNA – (desoksüribonukleiinhape)- molekulid, mille ülesandeks on säilitada
pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale.
RNA- (ribonukleiinhape)- molekulid, mis vastutavad valgusünteesi toeostamise
eest (aga on ka muude ülesannetega RNA –molekule).
nukleotiidid – nukleiinhappe aheletae elementaarosad, mis kosnevad
fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest.