Karpakala referaat
Kui
sügavamalt suhu vaadata, leiab sealt kolmes reas paiknevad neeluhambad. Sasaani ja nn
soomuskarbi keha on üleni kaetud suurte ning tugevate soomustega, mille igal alusel on tume
pigmenditäpp. Karpkalade seljapool on traditsiooniliselt kõhupoolest tumedam. Seljal
valdavad, sõltuvalt veekogu põhjavärvusest, kas tumehallid ja sinkjad- või siis mustjaspruunid
toonid. Küljed säravad kollakaspruunilt ning huuled ja kõht valkjalt või kollakashallilt.
Noortel karpkaladel ja sasaanidel esineb huulte- ja kõhupiirkonnas sageli roosakaid toone.
Kudevalmis isased uhkeldavad punakalt toonitud sabauime- ja helmeskattega. (Leili Järv)
Joonis 1. Karpkala hammastatud ogakiir
1.3Levik looduses
Kodustatud karpkala eellaseks ja looduslikuks lähtevormiks on ulukkarpkala e sasaan, kelle
looduslik levila paikneb Euraasias ning on jagunenud läänepoolseks (Musta, Kaspia ja Araali
mere vesikond) ja idapoolseks (Ida- ja Kagu-Aasia) piirkonnaks (joonis). Need levilad on
annaabi.ee 
