Maateaduse alused I kordamisküsimused
nn. kontakt-sarvkivimid, millele nimetus tuleneb väga peeneteralise vôi peitkristalse mineraalse massi
poolt loodavast karpjast e. sarvjast murdepinnast. Valdavalt peitkristalses massis eristuvad ainult
üksikud suuremad kristallid e. porfüroblastid. Tavaliselt on nendeks vilgud, päevakivid, anadalusiit,
kordieriit, pürokseenid jn. Madala moondeastme sarvkivides on porfüroblastid sageli suletismineraalide
(näit. vilgud, kvarts) rikkad. Sarvkivide detailsem nimetamine toimub sageli enamlevinud vôi
porfüroblaste moodustavate mineraalide järgi; näiteks epidoot-, andalusiit-, pürokseensarvkivi jne.
Skarnid tekivad magmamasside kontaktil karbonaatkivimitega, mille tulemusena tekivad valdavalt Ca-,
Mg- ja Fe-silikaadid. Greisen on kontaktmoonde kivim, mis tekib graniitide metasomatoosil.
Purustus e. kataklastilisel metmorfismil nii liistakulised (klivaa'zistunud, kildastunud) kivimid kui ka
annaabi.ee 
