* seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded 5)Naha ehitus *marrasnahk koosneb sarvkihist, alumine osa elusatest rakkudest *pärisnahk karvad, rasunääre, higinääre, retseptorid, verekapillaarid *alusnahk rasvarikassidekude 6)Naha osade ülesanded *marrasnahk kaitseb vä'liste vigastuste eest,haigustekitajate,kiirguste,kemikaalide ja veekao eest *naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid *higinääre eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride *rasunääre eritab nahapinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab niiske
- Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma Inimese nahal on karboksüülhapped, mille tõttu tekib happeline keskkond Kaenla all ja varvaste vahel on ph 7 Ööpäeval aurustub nahast u 200ml vett ; naha kaudu organism vett juurde ei saa Ujudes või vannis käies tungib nahka u 50ml vett, aga see aurustub 10-15 min välja Sarvkihis on aminohapped, karboksüülhapped ja suhkrud Rasunäärmed hoiavad naha vajalikul määral rasvasena (takistab vee aurustumist ja ei lase
Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti. Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed.
rakujagunemist. Kui makse jagunemine on takistatud, siis aktiveeruvad maksa tüvirakkud ja taastavat kudet. Soole epiteel.Uueneb iga 4-5 päeva järjel. Soole epiteel – füüsiline barjäär soole mikroobide ja soole kudede vahel. Takistab bakterite sissetungi ja järgnevat põletikku. Peab pidevalt uuenema. Soolerakud surevad apoptootiliselt hattude tippudes. Uued soolerakud tekivad krüptide põhjas tüvirakkudest ja liiguvad tipu suunas. Nahk.Uueneb kogu aeg. Pindmisest sarvkihist eraldub pidevalt sarvliistakuid; aluskihi eellasrakud paljunevad ja differentseeruvad. Epidermise tüvirakkud on naha basaal kihis; Peale nende veel karvafolliiklite ja melanotsüütide tüvirakud. Luude uuenemine. Osteotsüütide regulaarne surm kogu elu vältel. Surevad rakud värbavad: Osteoklaste verest. Lagundavad vana luukudet; Osteoblaste mis diferentseeruvad uuteks osteotsüütideks ja eritavad uut luu vaheainet. Rasvkude
Nahk uueneb marrasknaha elusate rakkude paljunemise tagajärjel. Nahamoodustised on küüned, juuksed ja karvad. takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse. kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest. reguleerib kehatemperatuuri. kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest. võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu Nahk jaguneb: 1. marrasknahk- koosneb tihedast surnud rakkudest, sarvkihist ja elusate rakkude kihist 2. pärisnahk- asuvad vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, närviretseptorid, karvanääpsud, silelihasrakud 3. nahaaluskude- rasvkude Tugi- ja liikumiselundkond Luustik ehk skelett on tugi ja liikumiselundkonna passiivne osa Inimese luustik koosneb omavahel seondunud luudest. Luud võivad seonduda: 1. liikuvalt- liigestega, nt põlveliigesega 2. painduvalt- sidekoe või kõhrega, nt selgroolülid 3
annaabi.ee 
