E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Ja
ennäh, tuligi, ühel kenal päeval sibavad kaks talupoega, kes lossist kaugel elasid, lossi ja
kisavad:
«Leedulased tulevad!» Säh sulle! Nüüd oli lugu lahti. Kõigil hirm nahas, kõigil kisa taga.
Mina üksi ajasin pea püsti . . . »
«Tahtsid vist vabisedes üle müüri vahtida,» arvas jälle üks kuulajaist.
«Ei, ei, ma ütlen tõepoolest -- mina üksi ajasin pea püsti ja ütlesin: «Tulgu! Küll me neid
tervitame.» Rüütel, kes mind tunneb ja teab, et ma sarvikutki ei karda, ütles: «Mine sina
luurama!» Mina mära selga ja kui tuul minema. Teel valgusid juba põgenevad talupojad
naiste-lastega vastu, kraaksusid, ulgusid ja kirusid: «Kaitsku nüüd rüütel oma teoloomi!» Ja
ise vahtisid nii kadedalt mind, kes uhke täku seljas . . . »
«Mära seljas,» õiendas hääl kuulajate hulgast.
«Ei, ma ütlen tõepoolest -- vahtisid nii kadedalt mind, kes uhke täku seljas ilma kartuseta
kui sõjajumal Aristoteles edasi tormab . . . »
annaabi.ee 
