põtradel puudub ,,koduinstinkt", ei pruugi oma sünnikohast lahkunud isendid sinna enam tagasi ilmuda ning jäävad peatuma sobivaks osutunud alale ja lahkuvad sealt, kui tingimused muutuvad ebasoodsaks. Põdra leviala Põder ujumas Arvukus Eestis ei ole põder looduskaitse all. Meie metsades elab üle 10 000 isendi (Euroopas kokku arvatakse olevat 500 000). Rahvapäraselt kutsutakse põtra metsauhkuseks ja sarvikuks. Vaenlasteks on karu ja hunt, vasikatele ka ilves, inimene piirab põtrade arvukust küttides. Hunt murrab suvel põdravasikaid, talvel täiskasvanud loomi. Uurimused näitavad, et paksu lumekatte korral murravad vanemaid loomi, madala lumekatte puhul aga nooremaid isendeid. Karu murrab põtru peamiselt sügisel ja kevadel. Parasiitidest tekitavad põdrale probleeme põdrakärbsed. Nad imevad peremeeslooma verd ja tekitavad sellega suurt piina (Rootsis on
Iseloomusta [Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusu-eelne kurat on seotud pahema poolega vasak käsi, vasak pool, vasak külg. Eesti folklooris on kurat viisakas härrasmees ning tema vastas on madalamast seisusest talupoeg. Kuradit on kutsutud saataniks, paganaks, kuramiks (kura tähendab vasakut). Kura tähendab ka muda ja roojust; lisaks on kutsutud sarvikuks. Kurat on tuntud ka kui roojane vaim. Eesti muistendites ilmub kurat vanahärrana , teistel rahvastel kasimata olend. Eestis on kuradi vastandiks tavaline talupoeg ja talle kuulub jutustaja sümpaatia. Kurat kardab kukke, kes on päeva ja päikesega seotud lind, eriti kardab musta kukke. Eesti kurat kardab ka hunte ja pihlakaoksa. Kuradil on seos poomissurmaga, meelitab muistenditegelasi pooma. Lol 45. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende
annaabi.ee 
