"sarveni" - 1 õppematerjal

Veterinaarne histoloogia

Seljaaju keskel paikneb hallaine (substantia grisea), mis sisaldab närvirakkude perikaarüone ja gliiat. Jaotatakse ventraal-, dorsaal- ja lateraalsarved (cornu ventrale, dorsale, laterale). Hallaine keskele jääb tsentraalkanal (canalis centralis), mis on vooderdatud ependüümirakkudega. Valgeaine koosneb müeliniseeritud närvikiududest, mis on koondunud ventraalseks, dorsaalseks ja lateraalseks väädiks. Vent väät asub mediaanfissurist vent. sarveni, lateraalväät vent. sarvest dors. sarveni, dorsaalväät dors. sarvest tagumise septini. Seljaaju (ja ka peaaju) on kaetud 3 ajukestaga. Ajukestad mood. sidekude. 1. dura mater, kõvakest – kõige väljaspoolsem kest 2. arachnoidea, ämblikuvõrkkest – vahepealne kest 3. pia mater, õrnkest – kõige seespoolsem. 40. Suuraju koore ehitus. Cerebrum. Suurajus paikneb hallaine perifeerselt ja valgeaine sisemiselt . Ehk suuraju koore mood. hallaine. Seal paikneb 12-14 miljardit närvirakku