Eesti kultuurilugu
See tähendas relva sööda juurde
ülesseadmist nii, et sööta võtma tulnud loom ise päästiku vabastas. Enamasti tarvitati sellist
püügiviisi kiskjate tabamiseks, söödaks oli raibe. Püss on leidnud endale eesti rahvatraditsioonis
küllaltki tähtsa koha. Temaga on seotud mitmed uskumused ja maagilised toimingud. Näiteks
arvati püssi täpseks tegevat see, kui esimene pauk lasta rauda topitud ussiga.
Püssirohi võeti jahile kaasa tavaliselt lehmasarvest valmistatud või puust sarvekujulises topsis.
Sarve jämedam ots suleti puust põhjaga, peenem ots lõigati maha nii, et sinna tekkis paraja
suurusega ava, mida sai punniga sulgeda. Sarve kanti taskus või erilise aasa otsa riputatuna. Et
püssirohi kuiv püsiks mähiti sarv jahilt koju naastes vildi sisse ning asetati liivaga täidetud
prakku ahju ja seina vahel. Et laeng alati õige suurusega saaks, võis sarve külge olla seotud väike
sarvest mõõdutops.
Jahipaun
Jahipaunaks ei sobinud kütile sugugi igasugune kott
annaabi.ee 
