Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt östrogeenidele estraaltsükli algul epiteel pakseneb, basaalrakud jagunevad, pindmised rakud suurenevad, glükogeeni ja lipiidisisaldus tsütoplasmas suureneb. Emakas Uterus Siin toimub loote arenemine ja kasv Lihaseline organ; vooderdatud silinderepiteeliga Jaguneb neljaks osaks: paremaks ja vasakuks sarveks, -kehaks, ja kaelaks Emakasarvede ja -keha koosneb kolmest kestast: limaskest e. endomeetrium, lihaskest e. müomeetrium ja serooskest e. perimeetrium. Emakakeha ja -sarved Endomeetriumi epiteeliks on ühekihiline silinderepiteel ripsmetega ja ripsmeteta rakkudega. Epiteeli alla jääb proopria, kus paiknevad emakanäärmed (glandulae uterinae) Müo- ja perimeetrium Müomeetrium on tugev lihaskest, mis koosneb kolmest ebaselgelt piiritletud kihist
Naiste varasemad peakatted olid lõuendist tanud või kurrutatud mütsid, mida kaunistati siidpaelte ja hõbelõngaga. Omapärane oli ,,sarvetanu", millel oli umbes vaksakõrgune tugevasti etteulatuv ülaosa (selle moodustas mütsi sees olev nahast või puust tugi). Arvatavasti Skandinaavia algupära oleva ,,sarvetanu" kasutamine lõppes 1870.-80. aastatel, kui levis lestadiusluse äratusliikumine ja jutlustajad kuulutasid ,,sarvetanu" ,,kuradi sarveks". Pärast ,,sarvetanu" kadumist valmistati tanud mitmevärvilisest, tänapäeval peamiselt punasest kalevist, mis pealael meenutab kotti ja mille alumine osa on kurrutatud. Rootsi saamidel on tanu kaunistatud allservas pitsiga, Soome saamidel erivärviliste paeltega. Kaunistuspaelad valmistati varasemal ajal ise, hiljem osteti. Sõitude ajal kanti tanu peal veel teist, suuremat kalevist tanu, mille hiljem asendas villane kirju rätik. Kolta- ja koolasaami naistel on veel 18
annaabi.ee 
