Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. JOONIS 8.1.2. a- posti sarruskarkass, b- plaadi võrksarrus. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED *Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv,
SARRUSE LIIGID SARRUSTERAS Väliste tunnuste järgi võib raudbetoonkonstruktsioonide püstitamisel kasutatav sarrusteras sõltuvalt valmistustehnoloogiast olla: • kuumvaltsitud sarrusteras (vardad, valtstraat); • külmtõmmatud traat. sõltuvalt toote kujust : • varras - kuumvaltsimise või valtstraadi sirgestamise teel saadud toode; • traat - valtstraadist külmtootlusega valmistatud toode; • keevisvõrk - piki- ja põikvarrastest(traadist) valmistatud toode; • sarruskarkass - kahe- või kolmemõõtmeline metalltarind. Raudbetoonkonstruktsioonide püstitamisel kasutatav sarrusteras peab vastama EVS-EN 10080 ja projektdokumentatsioonis esitatud nõuetele. Alates 01.09.2007 võib kasutada sarrusterast, mis omab vastavussertifikaati ja on CE- märgistatud. Seni kasutatava sarrusterase kohta, mis on toodetud muude standardite kohaselt kui EVS-EN 10080 või sertifitseerimata, peab sarrusterase kasutaja korraldama sarrusterase katsetused vastavalt EVS-EN 10080 nõuetele
annaabi.ee 
