Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sarrapik" - 4 õppematerjali

Francis Drake
2
odt

Francis Drake

Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber Hea Lootuse neeme (olles seega sooritanud pärast Fernão de Magalhãesi teise ümbermaailmareisi ajaloos). Francis Drake'i röövretk Lõuna-Ameerikas 1581 külastas kuninganna Elizabeth teda laeval Deptfordis ja lõi ta rüütliks (kuigi o...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Rutherfodi aatomimudel
5
ppt

Rutherfodi aatomimudel

Rutherfordi aatomimudel Kaja Sarrapik 10. klass Ernest Rutherfordi katsed Katsete eelduseks oli, et aatom on sellise struktuuriga nagu seda pakkus välja Thomson ja ülikiiresti liikuvad alfaosakesed pidid probleemideta, küll väikeste kõrvalekalletega, läbima kuldlehe. Katse käigus selgus, et väike osa kõrvalekalletest võivad olla väga suured. Mõnel üksikul juhul said osakesed esialgsele vastupidise suuna. Järeldused Rutherfordi katsetest Iga aatomiosakese mass eraldi on väiksem, kui alfaosakese mass. Elekrtoni mass on mitmeid tuhandeid kordi väiksem (1/8000) ning prootoni mass neli korda väiksem. Hajusalt paigutunud osakesed ei saaks seetõttu alfaosakese liikumise suunda muuta esialgsele vastupidiseks. Samuti on ka alfaosakese kogulaeng suurem, kui üksiku prootoni laeng ning vaheldumisi ning hajutatult aatomis pai...

Keemia → Keemia
81 allalaadimist
Võõrliigid Eestis ja tagajärjed looduslikule mitmekesisusele-Kodurott
2
odt

Võõrliigid Eestis ja tagajärjed looduslikule mitmekesisusele: Kodurott

Heli Sarrapik Martna Põhikool 7. klass Võõrliigid Eestis ja tagajärjed looduslikule mitmekesisusele Kodurotid 1. Liiginimetus eesti ja ladina keeles. Liiginimetus eesti keeles: Kodurott Liiginimetus ladina keeles: Rattus rattus L. 2. Kuidas sattus Eesti loodusesse? Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemeremaadele jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemeremaadel elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega, sest levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil. 3. Liigikirjeldus. Koduroti tüvepikkus on 15–25 cm ja kaal 190–250 g. Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kõigepealt on kodurott tavaliselt tumedam. Kodurott on saleda, rändrott jässaka kehaga. Koduroti saba on pikem kui keha...

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Uurimustöö eesti--tori- ja eesti raskeveohobusest
69
docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

5071497 24.04.1990 Maarit Mürk UELN nr. 56/224 võik 233401000055693 25.08.95 -140-158-18,0 TUKK 520E TOMMI 698 Peatõuraamat 01.01.1978 ARVO SARRAPIK E 21.08.1995 must Keskvere küla, sünd.23.05.93 Martna vald, kollane Gen.eksp. ELKI 3407E Läänemaa.

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun