Kontsertloengu retsensioon.
Kitarrisüntesaatoril mängisid nad ühte
Jaan Sööda lugu, see oli rahulik, õhuline ja kerge, toimus kontrastseid
tempomuutusi. Veel esitasid nad paar lugu, mis olid suhteliselt sama kõlaga
tundelised ja rahulikud.
Minu jaoks oli see kontsertloeng suhteliselt keskpärane- ei olnud midagi
eriliselt meeldejäävata, aga samas oli hariv. Jaan Sööt ja Elmar Sepp on
siiski professionaalid ja nende esitatud lood olid väga hästi mängitud. Kui
võrrelda Mihkel Mattiseni ja Indrek Sarrapi kontsertloenguga läheb noortele
rohkem peale humoorikas esitus, sest see köidab nende tähelepanu ja äratab
huvi. Kuid siiski mõlemal on oma head ja vead. Jäin rahule igatahes.
annaabi.ee 
