EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS
pukseerimine ), kaubalaadungite ladustamine, sadamamaksud, konkurents kolmandate riikidega.
Peetakse olulisemaks ka struktuuriline dialoog sadamate ja linnade vahel.
Viimaseks oleks eesmärk arendada sektoridialoogi, mis käsitleb tööd sadamates, ja
parandada koolitus-, ohutus- ja hügieenitingimusi.
3
Rääkides riikide erinevusest ja sarnastustest, võib öelda, et ühest küljest sõltub suur osa
majandusest Eesti merendusest, kuna umbes 60% Eesti ekspordist ja impordist toimib meritsi.
Teisest küljest võimaldab avatus merele koos asukohaga suurte kaubavoogude kaudu teenida
Eestil olulist sissetulekut rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ning kalandusest. See on aga
võimalik ainult siis, kui otseselt merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed
annaabi.ee 
