Une põhieesmärke ja selle tähtsus
Näiteks tihti, kui meil on vaja
ärgata tavalisest varem, ärkame me õigel ajal ilma igasuguse äratuseta. Esimesena uuris sellist
nähtust endine Tartu Ülikooli psühhiaatriprofessor Tschisch, kes magama minnes otsustas
kindlal ajal üles ärgata ning ärgates pani ta aja kirja. Katsed kestsid üle kolme aasta ja nende
arv ulatus üle saja. Ta leidis, et keskmine viga tema ärkamisajas oli 13 minutit ja katseööde
uni ei erinenud harilikust unest mitte millegi poolest. Sarnasete tulemusteni jõudis ka uurija
Vaschide'i.
Selliste tulemuste puhul, kus inimene ärkab kas sellepärast, et ärritaja omab tema jaoks
mingit kindlat tähendust, või ärkab ta tavalisest varem, paistab nagu, et ei magaks une ajal
mitte terve meie keha, vaid ainult osa sellest. Teine pool on ärkvel ja hoiab sidet
välismaailmaga. Kuid ärgates ei mäleta me sellest midagi. See mida me oma une ajast
mäletame, on meie unenäod.