Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uurimisel
järeldus ette anda.
hirmule apelleerimine: kui hirmutatakse parajalt, siis on mõju auditooriumile suurim. Kui
hirmutamist on liiga palju, siis inimene blokeerib sõnumi vastvõtu, sõnum tõrjutakse
teadvusest välja.
2. Sõnumi allikas:
väga usaldusväärsed allikad saavutavad ka suurima hoiakumuutumise.
magaja efekt: algselt mitteusaldusväärse allika öeldu muutub ajaga usaldusväärsemaks,
sest inimesed mäletavad, mida öeldi, kuid ei mäleta, kes ütles.
mida sarnasemana tajutakse info allikat iseendaga, seda suurem on hoiakute muutus.
3. Vastuvõtja:
intelligentseid vastuvõtjaid mõjutatakse rohkem loogilise ja ratsionaalse infoga.
kõrge enesehinnanguga inimesi on raskem mõjutada. Vägivalda kogevaid ja
psühhoneurootiliselt haigeid inimesi on raskem mõjutada.
Kriitika koolkonnale: tulemused saadakse eksperimendisituatsioonis ning ei võeta arvesse
muid mõjusid meediasõnumi kõrval.
Raadiouuringud (Lazarsfeld, Stanton, Merton, Cantryl)