KATK - Camus
Suured õgivad alati väikeseid.
Päike imes tuhjaks viimastest sadudest tekkinud loigud.
Prefekt saatis Rieux-ile kirja: ,,Kuulutage välja katkuseisukord. Sulgege linn."
Ja sel minevikulgi, millele nad lakkamatult mõtlesid, oli ainult kahetsuse maik. --- Nad põimisid
äraolija kõigisse oma möödunud elu sündmustesse, ja see, mis nad tollal olid olnud, ei suutnud neid
rahuldada.
Nördinutena oma olevikust, vaenulikena oma mineviku vastu ja ilma tulevikuta sarnanesime me väga
nendega, keda õigus või inimeste viha sunnib elama trellide taga.
Aga kui see oligi vangipõli, siis enamikul juhtumeist oli see vangipõli omaenda kodus.
Nii läheb see kõigiga: abiellutakse, armastatakse teineteist veel natuke, tehakse tööd. Töötatakse nii
palju, et unustatakse teineteist armastada.
,,Teile on see kõik abstraktsioon." Kas sai siis tõesti abstraktsiooniks nimetada neid pikki päevi
haiglas, kus katk oma õgardlikku nälga kustutas..