Selgroogsed
Neist viimane on primitiivsem tüüp, kuid esineb ka enamikul tänapäeva
roomajatest. Jäsemed ei kanna sel juhul keha raskust täielikult, ning kõht lohiseb mööda
maapinda. Paljudel väljasurnud roomajatel (sealhulgas dinosaurustel) paiknesid jäsemed keha
all, see võimaldas keha täielikult kanda.
Kolju on suhteliselt kitsas ja kinnitub kandelülile. Silmakoobaste vahel puudub luuline
vahesein. Kolju on muutunud keerulisemaks, lisandunud on aseluid. Näokolju iseärasuseks on
sarnakaarte teke.
Enamiku roomajate närvitalitus on suuresti reflektoorne, õppimisvõime on suhteliselt madal.
Seoses aktiivsema jäsemete kasutamisega on roomajatel hästi arenenud seljaaju.
Haistefunktsioon on küll veel oluline, kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel,
haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Nägemine on suhteliselt hea, on
tekkinud võime silma fokuseerida silmaläätse kuju muutes. Silmade kaitseks on tekkinud
silmalaud