Tarukile. 4. See nägi ette seda, et Timm müüb oma naeru Tarukile ja Timm võidab siis kõik kihlveod ja keegi ei tohtinud lepingust kellelegi rääkida. 5. Algul jah, sest kui isa ei ole siis ei ole naeru ka vaja. 6. Sellepärast, et ta läks oma naeru tagasi võitma. 7. Jah 8. Ta oli Timmi parim sõber. 9. Kuna parun suri ja ta pärandas oma varanduse Timmile. 10. Ta vedas kreschimiriga kihla .(Kreschimir teadis lepingust) 11. Ta sai siis olla sarmikam ja elegantsem ja naer annab talle veel meelekindlust. 12. Palmaro on margariin. 13. See rääkis printsessist kes ei saanud naerda ja luigest kes kleepus ja kui talle käed külge panna siis jäid need sinna kinni.
olid: Parun L. Taruk saab endale Timm Thaleri naeru. Vastutasuks saab Timm võime võita ükskõik missugune kihlvedu. Mõlemal osapoolel tulebvaikida tehingust; kui üks vaikimiskohustust rikub, säilitab teine võime naerda/kihlvedusid võita ning saab ka tagasi naeru/kihlvedude võitmise võime. 3. Parun Taruki nimi tähendas tagurpidi lugedes Kuradit. 4. Parun Tarukile andis Timmi lapselik ja helisev naer võime naerda ning seega olla sarmikam ja elegantsem. Lisaks andis naer talle ka juurde tohutult meelekindlust, mida tal läks tihti vaja. 5. Timmi võõrasema ja tema poeg Ervin olid laostunud. Nad müüsid Timmi hooldusõiguse suure summa eest, mida kasutati varieteeteatri ostuks, kuid teater läks pankrotti. Võõrasema ja tema poeg olid sattunud tänavale ning neil polnud enam eriti raha. Seepärast palusid nad Timmi tagasi, kuid said hoopis
Sest juhul, kui õigus oleks tõepoolest üksnes seadusandja tahteavaldus ning seda teesi edasi ei arendataks, kujuneks 18 olukord, et seadusandja võib tahta ja käskida mida tahes (voluntarism) ning seadusele allutatul ei jää midagi muud üle, kui sellele käsundile pimesi alluda (fatalism). Harti kontseptsioon on selles mõttes kahtlemata pehmem ja sarmikam Nõnda siis eksisteerib Harti järgi kahte tüüpi õigusnorme- põhi- ehk primaarsed normid, mis kehtestavad subjektide õigused ja kohustused, teevad ettekirjutusi teatud käitumiseks või sellest hoidumiseks ning sekundaarsed normid, mis kehtestavad primaarsete õigusnormide tunnustamise, rakendamise ja muutmise korra. Nende kahesuguste normide koostöös peitubki Harti arvates nii õiguse olemus kui õigusteaduse võti 6. Õigusrealism, sotsioloogiline ja ajalooline õigusteaduskoolkond
annaabi.ee 
