Kristliku kunsti tekkimine
Impeeriumi lääneosas kujutati kuni keskajani Jeesust habemeta, sest habe oli roomlaste jaoks barbarite
tunnus.
Freskodel kujutatava teemadering oli suhteliselt piiratud, kasutati palju ühe stseeni
variatsioone. Sagedasemad kujutatud stseenid: Vanast Testamendist Aadam ja Eeva
õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis,
Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma, Kristus Pilatuse ees,
kohtumõistmine. 3. sajandist pärit sarkofaagikaunistustel kujutatakse stseene eelkõige
Vanast Testamendist, 4. ja 5. sajandil kasutatakse ainesena rohkem Kristuse elu.
(Onasch, Schnieper 2003)
Lisaks piiblimotiividele olid levinud ka stseenid igapäevaelust (freskodel kujutati
näiteks hauakaevajaid, kaupmehi, müürseppi). Kujutusstiil oli lihtne, värvid selged,
liikumine ja meeleolud anti edasi lihtsa joonega, näod olid reeglina ainult visandatud.