Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
Ei ole selge, kellele sai osaks
surmajärgsus. Uue riigi ajal selgelt kõigile. Vana riigi ajast on aga surmajärgsusest rääkivad tekstid
nö püramiiditekstid, mis on juhised kuningatele. Muudest isikutest peale kuninga seal juttu pole.
Küll aga on siiski ülikute hauakambrid, milles on uhked matused, mis ilmselt eeldavad surmajärgset
elu. Keskmise riigi ajast on nn sargatekstid, mis on mõeldud peale kuninga ka selgelt ülikkonnale.
Uue riigi ajal ilmusid papüüruserullid, mida pandi sarkadesse kaasa (tuntuim neist on nn Surnute
raamat). Ka vaesed inimesed järgisid teatud matuserituaal (lihtsamalt öeldes soolasid surnukeha
sisse).
Egiptuses jätkub surmajärgne elu nii nagu elu, ainult, et paremini, ilma muredeta. Selleks, et asi
saaks jätkuda, peavad olema läbi viidud teatud rituaalid. Nende hulka kuuluvad palsameerimine
(surnukeha puhtaks rookimine, soolamine ja õliga sisse määrimine), kindlad matuserituaalid ning
annaabi.ee 
