Apollonile ning nende emale Letole, kuid siis kiirustas nende sekka Niobe ja hakkas nendega pahandama. Ta heitis neile ette seda, et nad ohverdavad jumalatele, keda nad pole näinud. Leto saatis maale oma poja ja tütre ning käskis neil tappa Niobe seitse poega. Kuninganna pojad harjutasid maadlust, kuid Apollon tappis nad oma surmavate nooltega järjest. Niobe mees kuningas Amphion tappis end suurest kurvastusest poegade pärast. Niobe hakkas sarjama Letot ning jumalanna saatis maale oma tütre, kes tappis Niobe seitse tütart. Niobe suri suurest kurvastusest ning muutus kaljuks. Kokkuvõte: Raamat oli tõesti väga huvitav, sest sealt sai teada kuidas kreeklaste arvates üks või teine asi maailma sai. Kindlasti oleks huvitav lugeda ka mõne teise riigi muistendeid.
Kuigi EL püüab mõjutada Idapartnerluse sihtriiki Valgevenet oma üha suurema eraldatava abiga eemalduma Venemaast ja pöörduma läänelike väärtuste juurde, leidub näiteks Suurbritannias mõjukaid isikuid, kellele see teguviis ei meeldi. Nii näiteks on varem Eestisse sõbralikult suhtunud “The Economist`i” toimetaja ja julgeolekuekspert Eduard Lucas kutsumas Brüsselit üles Valgevenet ignoreerima. Nüüd on ta hakanud ka Eestit -2- sarjama, et see ei tahtvat piisavalt suurt hulka Lähis-Ida põgenikke vastu võtta – nii nagu seda teeb Suurbritannia. Samas kutsub ta Brüsselit üles Valgevenet mitte aitama, sest “Aleksandro Lukašenko riik” olevat üdini diktaatorlik riik, keda tulevat kõigil demokraatlikel riikidel täielikult ignoreerida. Kõige selle juures E. Lucas kahjuks unustab, et sellist suhtumist Venemaa liider V. Putin just ootabki, et “Lääne poolt hüljatud Valgevene täielikult oma rüppe haarata”