Kunsti ajalugu
apsiidiga, kus asusid altar ja vaimulike
istekohad. Mõnikord ehitati altariosa ja pikihoone vahele põikhoone (põiklööv e. transept).
Mis algul eendus pikiehitisest väga väha või ei eendunud üldse. Põiklööv oli pealöövist
eraldatud suure kaarega, seda nimetati võidukaareks e. triumfikaareks. Lööve eraldasid
enamasti korintose stiilis võrdlemisi tihedalt asetatud sambad, mis olid omavahel ühendatud
kaartega või kaetud talastikuga. Lagi oli kas lihtne lahtine sariklagi või lame talalagi. Viimane
võis olla kaetud maalingute või kassettidega. Külglöövid (idapoolsetel aladel ka kesklöövid)
kaeti silindervõlviga, nende peale ehitati mõnikord teine, arkaadina kesklöövi avanev korrus
(empoorid). Kirikute lääneküljele ehitati uskmatute ja patuste jaoks eeskoda e. narteks.
Paljudel varakristlikel basiilikatel oli narteksi ees veel avar sammaskäikudega aatriumõu nn.
"paradiisiõu", kuhu tänavalt pääses läbi värava
annaabi.ee 
