ümbritsevad. Symphoricarpos Vastakud lihtlehted terved Õied lehekaenaldes, kellukjad, Vili valge, punane kuni või hõlmiste servadega, kobarjates (tähkjates) õisikutes, tumesinakas kaheseemneli ümarad kuni munajad. valged kuni punased. luuvili. Viburnum Vastakud kuni männasjad Õied koondunud sarikjatesse või Vili punane, must või sinin lihtlehed, terved kuni kännasjatesse õisikutesse, üheseemneline luuvili. hõlmised, paljudel liikidel neljatised-viietised, õisikute talipungad ilma äärmised õied tihti steriilsed. pungasoomusteta.
Perekond Lodjapuu (Viburnum L.) [vibúrnum] Perekonnanimi tuleneb arvatavalt ladina keelest, viere = punuma, kuivõrd Euroopas kasvavate lodjapuu liikide võrsed on painduvad ja kasutati varem laialdaselt punumistöödel, Perekonda kuuluvad suvehaljad ja harva igihaljad vastakute harva ka männasjate lehtedega kõrgemad põõsad kuni madalamad ühetüvelised puud. Lehed terved kuni hõlmised lihtlehed, paljudel liikidel talipungad ilma pungasoomusteta. Õied koondunud sarikjatesse või kännasjatesse õisikutesse, neljatised-viietised, õisikute äärmised õied tihti steriilsed. Vili on lihakas üheseemneline luuvili, mitmetel liikidel söödav, mitmetel nõrgalt mürgine; Perekonda kuulub umbes 110 (200) liiki, millised kasvavad enamasti Aasias ja Põhja- Ameerikas, üldjuhul põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vöötmes . Villane lodjapuu (Viburnum lantana L.) [lantána]
laialdaselt punumistöödel, kuid on teada varasemast, et juba rooma luuletaja Virgilius (Vergilius) oma poeemis ,,Georgica" kasutas lodjapuude nimetamiseks sõna viburnum. Perekonda kuuluvad suvehaljad ja harva igihaljad vastakute harva ka männasjate lehtedega kõrgemad põõsad kuni madalamad ühetüvelised puud. Lehed terved kuni hõlmised lihtlehed, paljudel liikidel talipungad ilma pungasoomusteta. Õied koondunud sarikjatesse või kännasjatesse õisikutesse, neljatised-viietised, õisikute äärmised õied tihti steriilsed. Vili on lihakas üheseemneline luuvili, mitmetel liikidel söödav, mitmetel nõrgalt mürgine; viljadest valmistatakse zeleed, marmelaadi jne. Mõnedel liikidel sisaldavad tüvekoor ja lehed mürgiseid aineid (kumariin, diterpeen jne.) ning mitmeid liike kasutatakse rahvameditsiinis. Perekonda kuulub umbes 110 (200) liiki, millised kasvavad enamasti Aasias ja Põhja-
annaabi.ee 
