keskosast. Kel siiski võib tekkida raskusi taime äratundmisega, siis peaks silmas pidama tema eripära: köömen eelistab inimlähedust, kasvades sageli teede ääres, taluõuedel, kuivadel niitudel. Köömnetaim õitseb valgete liitõisikutega maist juulini. . Vars on paljas püstine, harunenud, lehed kahe kuni kolmekordselt sulgjad. Lehed meenutavad porgandi omi, ent metsporgandist, kelle lehed on karvased, eristab teda karvade puudumine lehtedel ning sarikakiired õisikus on ebavõrdse pikkusega Keemiline koostis ning kasutamine Köömnele omistatakse seedetegevust korrastavat, soolte gaase vähendavat mõju ning antiseptilist ja krambivastast toimet. Köömneteed on soovitatud imetavatele emadele piimanäärmete töö stimuleerimiseks, samuti on seda joodud kõhuvalu , hingamisteede- ja neeruhaiguste korral. Lehti võib kasutada salatite, samuti võileibade kaunistamiseks.
(NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL); · Kännas - alumised õieraod on ülemistest pikemad, mille tõttu kõik õied asetsevad enam- vähem ühes tasapinnas (SOOLIKAROHI, PIRNIPUU); · Sarikas - kobara peatelg on taandarenenud ja enam-vähem ühepikkused õieraod moodustavad sarikakiired (NURMENUKK, LAUGUD); Liitsarika iga sarikakiir kannab omakorda lihtsarikat (KÖÖMEN, HEINPUTK). ·
annaabi.ee 
