Johan Laidoneri esivanematest
1717.a.
kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri" peres on juba 6 liiget.
Uurija oletab, et see esiisa "Laido Jüri" tõi saartelt hüüdnime "laid". Tema
talu Kurikal hakati hüüdma "Laidu" taluks 1713. ja 1717. aastate vahel. Edasi
leidis aga kinnitust, et Laidu Jüri elas Viiratsis juba enne Põhjasõda. Andmed
saadi rootsiaegselt Viljandi ümbruse kaardilt aastast 1683. Sellel kaardil talu
nr. 53 peremees oli "Sareme Jörgen" (Jüri rootsi keeles). Pärastistel kaartidel
on sellel kohal Laidu talu.
Edasisel uurimisel aga selgus, et Sareme on hoopis Saaremäe, läheduses
voolav oja läheb mööda Riiumäest ja ojal oli nimi Laiduoja. Põhjasõja ajal
oja ääres olnud neljast talust jäi järele ainult Saaremäe talu ja sai uueks
nimeks Laidu. Hüpotees Saaremaa päritolust langes kokku ja kindral
Laidoner jääb põliseks Sakalamaa kodanikuks.
Kindral põlvneb Laidu Jüri nooremast pojast Jaagust
annaabi.ee 
