Silm ja nägemine, kõrv ja kuulmine
kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga.
Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab
valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida
eredam on valgus seda väiksem on silmaava, see ei muutu hetkega, Ava ümbritseb vikerkest
ehk iiris, msi määrab silma värvuse. Edasi lähevad kiired silmaläätsele, mis sarbnaneb
luubiga, lääts muudab kuju sõltuvalt sellest kui kaugele vaadatakse, ripslihas tõmbub kokku
siis kui lähedale vaadata ja silamlääts on kumeram, kui lõtvub siis vaadatakse kaugele ja lääts
on lame.
Läätseees on vedel ja taga on sültjas vedelik, mis moodustab klaaskeha, lääts koondab ja
suunab kiired võrkkestale.
Võrkkestal on kolvikesed ja kepikesed, nad on valgustundlikud rakud ja võtavad vastu
valgusärritusi. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi(võrkkesta keskosas
annaabi.ee 
