Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
Nõukogude Eesti kultuurielu kammitses 1950. aastate keskpaigani
stalinism, mis tähendas kirjanduse langemist sügavale laine põhja.
Sõnavabadus oli lämmatatud ja kodanlikule natsionalismile peetud jahi
käigus kuulutati sageli rahvavaenlasteks ka kirjanikud. Uut tüüpi, Nõukogude
Eesti Kirjanike Liit loodi saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Moskvas. Asuta-
miskoosolekul valiti esimeheks August Jakobson ja peale tema pääsesid
juhatusse ka Johannes Väres-Sarbarus ja Jobannes Semper. Koosolekul osales
ühtekokku paarkümmend eesti kirjanikku, lisaks eelpool nimetatutele veel
näiteks Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Nigol Andrescn. Koosolekul leiti, et
kirjanike kutseühingust peab saama tõelisele nõukogulik, mark- sisdikul
ideoloogial põhinev võitlusvahend.
Aastatel 1941-1944 ilmus tagalas oma paarsada eestikeelset trükist -
perioodikat, bro- süüre ja õpikuid ning luulekogusid (Barbarus "Relvastatud
annaabi.ee 
