Tiit Lauk humanitaar
sajandi algul uuesti päevakorda kerkinud ja seda kahel
põhjusel: ühest küljest on džässmuusika 100 aastaga läbi teinud niivõrd suure arengu, lähe-
nedes kohati äravahetamiseni süvamuusika vabale improvisatsioonile, et ümbernimetamine
näiteks “kaasaegseks improvisatsiooniliseks muusikaks” oleks täiesti põhjendatud. Teine ja
mitte tähtsusetu aspekt, mille tõi ka IASJ 17. konverentsil juulis 2007 Sienas teravalt esile
Michigani ülikooli õppejõud Ed. Sarath, oleks asjaolu, et see võtaks džässilt paljude süva-
muusikute jaoks mitteaktsepteeritava kõrvaltähenduse.
2.2.2. Džässi euroopalik ja aafrikalik alge
Kuigi džässmuusika tekkis Ameerikas, on Euroopal ja euroopalikul muusikakultuuril džässi
arengus juba varasest algusest peale üsnagi tähtis koht – alates sellest, et džäss sündis
euroopaliku ja aafrikaliku muusikatraditsiooni sünteesina. Selle väite kinnituseks vaadelgem
kummagi osapoole panust uude žanrisse.