Talurahva ajalugu-Talu ja Küla
viljakusega ning püüti anda ühele talule erineva viljakusega maad. Vanema ajaloo uurimisel on eristatud
lapi-ehk sargväljastikku(väli jaotatud piklikeks korrapäratuteks lappideks, taluhooned ja õued paiknesid
oma lappide lähedal) ja tõstandväljastikku(väljad jaotatud kahes järgus: esiteks suuremateks tükkideks,
tõstanditeks, need omakorda põllutükkideks vastavalt talude arvule. Olid pikad paralleelsed siilud-
nöörimaad).Saraskondilik kas. Tingis väljasunni. Kuna päras koristust lasti loomadel kõrrel tallata, siis pidid
kõik talud külvama ja koristama ühel ajal. Külaväli oli ühel aastal rukkis, suviviljas või kesas ning talud ei
saanud sellest kõrvale kalduda. Algselt võisid põllud olla küla ühiskasutuses mitte jagatud. Mõnikord võis
olla ka mitme pere vahel jagatud lappe. Kui mõni talu jäi harimata siis said mõnikord teised talud tema lapi
endale. Vahel anti ka vanade talude maid uutele taludele