Soome-ugri rahvakultuur
Seega on udmurtide arvukus viimase kümne aastaga oluliselt langenud,
põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka jätkuv venestumine. 1989. aasta seisuga elas oma
autonoomse vabariigi piires enam kui 2/3 udmurtidest, ent nad moodustasid vaid 30,9% selle elanikest. 2002. aasta
andmeil oli udmurtide osakaal omanimelises vabariigis langenud 29%-ni. Udmurtia elanikkonna enamiku
moodustavad venelased, eriti kindlalt domineerivad nad suurtes tööstuslinnades (Izevsk, Sarapul). Udmurtide
positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuhanded udmurdid elavad oma vabariigi naabruses, Kirovi ja
Permi oblastis, Baskiirias, Tatarstanis ja Marimaal.
Keel
Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja (sürja)komi keel.
Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel (Uibopuu
1984: 234). 1989. aasta andmeil oli udmurtide emakeelsus 70,8%. Vastavalt 2002