Kirjanduse lõpueksam 2011
aastal haigestus vähki ning suri 43-aastasena.
Loominguga alustas Alliksaar gümnaasiumi päevil. Eluajal teda eriti ei avaldatud, sest
Alliksaar ei söandanud sotsialistliku realismiga kaasa minna. 1966. aastal ilmub
absurdidraama ,,Nimetu saar" ning kaks aastat hiljem avaldatakse Paul-Eerik Rummo
koostatud valimik ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Olematus võiks ju ka olemata olla". 1965.
aastal pani Alliksaar kokku oma luulekogu ,,Tuul käib tantsimas sarapikusaludes", kuid see
jäid vaid käsikirjaks, ent sellest peamiselt sellest koosneb Alliksaare loomingu läbilõikekogu
,,Luule", lisaks on tema luulet ilmunud ,,Väikese luuleraamatu" sarjas (1984).
Tähelepanuväärne on, et lisaks loomingule tegeles Alliksaar ka noorte kirjandushuviliste
harimise ning arendamisega. Tartus Wemeri kohvikus hakkasid koos käima noored
kultuurihuvilised, toonased üliõpilased, nagu P.-E. Rummo, J. Kaplinski ja M. Unt.
Alliksaare loomingus eristatakse kolme perioodi:
annaabi.ee 
