Muhu saar
Kõige
iseloomulikemateks taimekooslusteks Muhus on loopealsed ja lookadastikud, mis võtavad
enda alla viiendiku saare pindalast. Loopealsed on õhukese mullakihiga paepealsed alad, kus
esineb nii tundrale, stepile kui ka kõrgmäestikule iseloomulikke taimi.
Saare suuremad kadastikud asuvad saare lääneosas Koguvast ja Igakülast põhja pool, saare
edelaosas, Rässa ja Võiküla vahel ning piki kirderannikut Üügu pangast Püssina pangani.
Külasema ümbruses paiknevad sarapikulood, saare lõuna- ja edelaosas leidub ulatuslikumaid
rannaniite.
Muhus ei ole suuri metsi, metsad võtavad enda alla vaid 20% pindalast. Algselt kasvas mets
ainult Piiril, kuhu see umbes 200 aastat tagasi istutati. Rohkem metsa on saare lääne-, lõuna-
ja põhjaosas ning reeglina on tegemist loomännikutega, kuigi on ka sooviku- ja salumetsi.
Muhu vanimateks n. ö. pühadeks puudeks on Võlla külas asuv tamm ja Liival asuv Raagi
mänd
annaabi.ee 
