jagamine. Pimedate inimestele on loodude erievaid viise, kuidas nad saavad liikuda omapäid linnas. Peamiselt kasutadakse juhtkoeri, aga on liikumiseks on võimalik kasutada valget keppi. Tänapäeval on isegi nutitelefonid tehtud pimetade jaoks kasutusõbralikus. Telefonid kasutavad süsteemi (accessibility) mis loeb neile telefonil oleva teksti ette. Pimetadele inimestel on 21. sajandil rohkem tähelapanu pööratud, nende õigused ja soovid on tehtud võimalikkult saranseks imestega kellel puudub puue. Nüüd on võimalik isegi pimedal inimesel ülikoolis ja tavakoolis käia. Pimedad inimesed kasutavad tekstide mõistmiseks arvuteid, mis loevad neile teksit ette. Puutepumktis oli juttu ühest tüdrukust Mari-Liis, kelle sooviks oli saada psühholoogiks. Oma unistuse täitumiseks astus ta ülikooli ja õpib oma unistuste ametit. Selline tegu on kindlasti kõigile inspiratsiooniks. Pimedate ainuksesks taksistuseks on nende endi soov.
Ta viib arbujad lõpuni 40-50ndatel. Kirjutab ka vangilaagris, see on huvitav, sest teab, et neid ei avaldata. Alliksaar ja Kross alustavad samamoodi, erijooned näha, aga pole põhimõtteliselt. Paljua rbujaid lugenud, maailmaluulet lugenud. Vene sümbolistid mängivad olulist rolli, mõlemad satuvad NL vangilaagrisse, luuletavad seal, hiljem pääsedes luuletavad ka. Kui pääsevad, siis nende kirjutamisviis muutub ja muutub osalt saranseks esmapilgul: dünaamilised, eksperimenteerivad, mõlema puhul võib öelda, et teevad põhimõtteliselt erinevalt. Kross otsustab kirjutab luuletusi, mida trükitakse, Alliksaar kirjutab luulet, mida ei avaldata. Uussümbolistlik stiil arbujatega seotud. Rilke ja Underi suur austaja. Kõlaliselt elegantne luule Alliksaarel, eriliselt rõhutada kalduvust ilu ja kunstikummardulislikku maksimalismi. Nagu Alveril 30ndatel, veel äärmuslikum. Traditsiooni taustal kasvab
annaabi.ee 
