tõlgete alusel. Kuna tõlketeadus on arenenud kiiresti ja uurimisteemad on sageli täiesti uudsed ning mõnikord ka materjal väga värske, siis tuleb uurimismeetod uurijal sageli ise välja töötada. Paremal juhul püüab keegi uurimust korrata ning nii saab meetodit täiendada ning teooriat edasi arendada. Metodoloogiliste probleemide üle arutletakse nii üldisemas plaanis kui ka konkreetsete meetodite raames. Nt Şebnem Susam-Sarajeva käsitleb tudengite hulgas väga populaarse uuringudisaini – juhtumi- uuringu – tulemuste üldistatavuse parandamist (Susam-Sarajeva 2009). Mona Baker on suunanud tähelepanu korpusmeetodi hoolikamale kasutamisele, rõhutades esiteks, et uurija rolli ning tema valikute tähtsust ei tohi korpusuurimuses alahinnata, ning et uurimus ei ole põhjendatud vaid korpuse ja arvandmete olemasoluga (Baker 2004). Susanne Göpferich ja Riitta Jääskeläinen analüüsisid oma
Elle Kapper IV 226 620 2903 Elvira Tarasova IV 213 620 2906 Endel Kalnapenk IVB 008 620 2812 Enn Mellikov VB 401 620 2798 Enn Siimer IVB 015 620 4332 Erge Tedersoo IV 317 620 2951 Erki Kärber IVB 119 620 3369 Galina Sarajeva IV 214 Hans Luik IV 229 530 16322 Helle Ehala IVB 220 620 2812 Helle Kirss IVB - 015 620 4330 Hindrek Tamvelius IV 228 620 2835 Igor Golovtsov IVB 116 620 2821 Ildar Nisamedtinov IV 301 Ilja Krasnov IV 232 620 2906 Ille Johannes Mäealuse 4a-214a 530 05078 Ilme Rohtla IV 122
annaabi.ee 
