õigus. Toimus üleminek kristlikult maailmaõiguselt rahvusvahelisele õigusele. Riigid hakkasid reguleerima õigusasju oma võimutäiusega, kirikut vahendajana vajamata. Kui 1493. aasta 5 edikt Inter caetera oli veel keskaegne lahendus, siis juba aasta hiljem Tordesillases lahendasid Hispaania ja Portugal oma asju ilma paavsti osavõtuta. Samamoodi sõlmiti lõplik leping 1529. aastal Saragossas. Oli sündinud rahvusvaheline leping kui ilmaliku õiguse allikas. Esmatähtis oli poliitilise võimu piiritlemine. Esialgu puudus veel rahvusvahelist lepinguõigust käsitlev teooria. Hiliskeskaegsest loomuõigusest oli vaja jõuda rahvusvahelise õiguseni. Enne luterliku kirikulõhestamist rääkis Euroopa veel üht keelt ja ülemeremaade hõivamine toetus tema kirikuõigusele. Euroopa rahvad ei saanud enam lähtuda ühtsest kirikuõigusest ja paavsti otsustusõigusest ning uut
(10km Escorialist). (1940 arhitekt Pedro Mugurza Otao ja pärast tema surma 1950 Diego Méndes). Seal asuvad Franco ja José Antonio Primo de Rivera (Hispaania fasistliku Falangi partei rajaja, riigijuht 1923-31) hauad. Monumendi tipus asub langenute auks püstitatud Püha Rist. (Diego Méndez). 800 m kõrgune kaljumägi, kaljusse raiutud kirik (ehitati 1950-1958). Püha Laurentsius elas 3. sajandil. Ta sündis Huesca linnas Hispaanias ja õppis Saragossas,kus kohtus paavst Sixtus Teisega,kes võttis Laurentsiuse Rooma kaasa ja tegi tast Kiriku ülemdiakoni(kõikide Kiriku varade hoidja). Kui Rooma prefekt Sixtuse usu pärast surma mõistis,otsustas L. surra koos temaga. Sixtus soovitas tal kolm päeva oodata ja selle aja jooksul Kiriku vara vaestele jagada. Pärast Sixtuse hukkamist käskis prefekt Laurentsiusel Kiriku varad talle üle anda. L. vastas,et toob need 3 päeva pärast. Selle aja
annaabi.ee 
