George Byron
Euroopas. Esimene laul teekond Portugalis ja Hispaanias. Pürenee poolsaarele on tunginud
Prantsuse armee. Suhtumine Napoleoni kahetine, Byron ei ole veel Napoleonis (suurmees,
kaasaja kangelane?) pettunud, kuid õiglustunne sunnib teda asuma rahva poolele, kelle maad
rüüstatakse ja verd valatakse. Kaks esimest laulu räägivad prantslaste sissetungist , rahva
mehisest vastupanust.
Vaimustab lõunamaa eksootilisest ilust, teeb ka lüürilisi kõrvalepõikeid (nt Saragissa
kangelaslik neiu, härjavõitlus jne). Mida teeb Harold? Aeg-ajalt Byron nimetab teda, jättes
mulje, et kangelane on kõige selle tunnistaja. Palverändur on inimene, kes on teel pühapaika,
ka Harold on oma teekonna ette võtnud hingerahu leidmiseks. Tegelases nähakse sarnast
autoriga, sünnib uus zanr lüüriline poeem. Autor on tõesti poeemis olemas, kuid ta ei ole
kangelase teisik. Poeemi kahte esimest laulu võib vaadelda kui poeetilist reisipäevikut. III ja