õiguspsühholoogia
informatsioonil on sageli määrav tähtsus kriminaalasja lahendamisel-mittelahendamisel. Näiteks Rand Corporation`i uuringus
(1975) tehti kindlaks, et kriminaalasja lahendamine sõltub valdavalt tunnistuste kvaliteedist. Õiguskaitseametkondade töötajad
kulutavad 85% oma tööajast inimestega suhtlemisele, vestlemisele ja nendelt informatsiooni hankimisele. Samas on
tunnistajate ütlused ka enamiku juriidiliste vigade põhjustajaks. Näiteks ühe uuringu alusel (Huff, Rattner and Saragin, 1986)
hinnati, et ainuüksi USAs toimus ühe aasta jooksul 3000 juriidilist eksimust, mille põhjustasid valetunnistused. Ebaõiged
tunnistused on ainus kõige sagedamini esinev põhjus, mille alusel mõistetakse kuritegude toimepanemises süüdi neid
mittetoimepannud isikud (Wells, 1993).
Ütluste (tunnistuste) kujunemine on mitmeastmeline protsess. Ütluste saamiseks on vaja, et:
1. inimene oleks midagi aistinud ja tajunud;
2. vastuvõetu jääks mällu;
3
annaabi.ee 
