"Vesi" Toomas Raudam
taskulamp, vaid loomulik valgus, mis tuleb oost, seda heidavad paksud
kardinad ja tihedalt sulguvad uksed. Valgus lohnab sonniku jarele;
vanasti oli koolimaja asemel hobusetall, millele hiljem ehitati peale teine
korrus; all, kus asub raamatukogu, olid kunagi latrid, kus vasinud suksud
hirmust varisedes jargmist paeva ootasid. Passi-poiss tunneb neid; ta
naeb neid ja kuuleb. Need koik on lahinguratsud, sugavate haavadega
kaelal, kubemel ja sapsudel. Ometi on nende omanikud, mitte vahem
kumatud ratsanikud puudnud hobuste eest hoolt kanda: ule turja visa-
rud paksud tekid peavad neid kaitsma kulmetamise eest, krobisev kuiv
hein summutab nalga. Aeg-ajalt sirutab moni 100m pea valja ja rebib
laudade vahele torgatud heinatuustist suutaie. Ratsanike ja hobuste vahel
valitseb moistmine: molemad kardavad elu, valgust. Neid kannustab
hirm, pidev pelg, mis ei lakka isegi oosel, ka siis vIJi seal (ainult kus?)
annaabi.ee 
