taimeosade sisaldus ning hea tihendatus ja soojusjuhtivus. Värska järvemudal on head raviomadused. Seda iseloomustab lagunemata taimeosade ja peene liiva vähesus. Tavaliselt on järvemudade niiskus 90% ja rohkem, siin kirjelda- taval 80 - 87 %, mis viitab tihendatusele. Soojusmahtuvus kõigub 0.78-0,92 kalori vahel ja on küllaldane protseduuridel vajaliku soojusefekti saamiseks. Orgaanilisi aineid on Värska sapropeelis rohkesti, üle 50% kuivkaalust. Selle grupilise koostise moodustavad 3,48- 4,17 %, vees lagustuvad ja kergesti hüdrolüüsivad ained 9.85- 13,21%, humiinhappeid 32,47- 39,23%, fulvohappeid 15,68-20,95 % ja hüdrolüüsimatud jäägid 28,4- 32,5 %. Raviomadused sõltuvad sapropeeli aktiivsusest, millele viitavad küllaldasel hulgal esineva bituumen ja kergesti hüdrolüüsivate ainete hulk.Värska ravimuda üheks hinnatavamaks
Ühed uurijad väidavad, et setted tungivad torru pealt, teised et alt. Kattematerjal peab takistama pinnaseosakeste tungimist dreeni - ei sobi vaid pooljäigad materjalid, nagu tõrvapapp, plastmassist perforeeritud ribad jne.; Ta peab olema pikaealine - mineraalpinnases atmosfäärse toitumise korral ei sobi enamik orgaanilisi materjale: õled, sammal pilliroog, Tal olgu head filtratsiooniomadused. See nõue on peamine raskes savipinnases, hästilagunenus turbas ja sapropeelis. Nendes tingimustes on oluline ka filterkihi paksus. Materjal olgu vähe transporti nõudev, so kohalik, või kerge, väikesemahuline. Sellele ei vasta kruus, slakk. 48 . ookri teke dreenis ja abinõud selle vastu. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest. Peterseni (1966) järgi on ookri koostis järgmine: Fe2O3 - 3,0...65,9% (seejuures oli 83% uuritavatest proovidest Fe2O3 sisaldus üle 40%); Al2O3 - 0,2...39,3%; MnO - 0...12,9%; CaO -0,06...12,9%; MgO - 0,13..
annaabi.ee 
