langetavad HDL-kolesterooli taset, kuid normaalse tarbimise puhul pole leitud otsest seost südamehaiguste sageduse vahel. Toidulipiidide kestev liigtarbimine on alati kahjulik. Põhiprobleemid on rasvumine ja arterosklerooosi protsessi kiirendamine. Lipiidide seedimine Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid jäävad veekeskonnas lahustamatuks. Järelikult on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment. Põhiemulgaatoriteks on sapphaped ja nende soolad. Pindaktiivsetna vähendavad emulgaatorid rasva ja vee vahelist külgetõmmeet. Sapphapped ja nende soolad lammutavad suured tilgad peenemulsiooniks. 1)seedimine suuõõnes kuna lipiidid on emulgeerimata, pole neutraalrasvade hüdrolüüs lipaasi toimel märkimisväärne. 2)seedimine maos täsikasvanute puhul toimub maos piimrasvade märgatav hüdrolüüs, sest mao lipaas ja suuõõne lipaas on suhteliselt hapekindlad ja lammutavad
Lipaas lõhustab triglütseriide. Hüdrolüüsi tulemusel tekivad 2-monoglütseriidid. Pealse selle sekreteerib kõhunääre ka fosfolipaas A (fosfolipiidide lõhustamine) ja kolesterooli esteraasi (lõhustab kolesteriide). Üle 95% triglütseriididest (kuid vaid 20...50% kolesteroolist) imendub duodenumis ja jejunumi algusosas. CCK toimel vabaneb ka sapp, mis emulgeerib rasvu muudab neid rohkem seedeensüümidele kättesaadavamateks. Emulgeerimisprotsessis osalevad sapphaped, nende solad ning ka 2-monoglütseriidid. Resorptsioonil peab segamitsell läbima järgmised barjäärid: a) liikumatu veekiht raku pealispinnal (suur takistus pikaahelalistele rasvhapetele ja monoglütseriididele) b) limakiht harjasäärise membraanil (transporditakistus) c) enterotsüütide lipiidmembraan (rasvhapped ja monoglütseriidid lähevad enterotsüüti, mitsellide koostisosised, mis ei tungi soolerakku, vabanevad ja on valmis uusi rasv-
annaabi.ee 
