"sapiteedesse" - 1 õppematerjal

Seedimisprotsesside füsioloogia

Sapis on sapphapped konjugeeritud glükokooli ja tauriiniga. 4 sapphapet on liitunud: glükokoolhape, glükodesoksükoolhape, taurakoolhape, tauradesoksükoolhape. Sapp sisaldab sapipigmente, mis annavad sapile iseloomuliku värvuse. Bilirubiin annab kollaka värvuse, kontsentreerumisel sapipõies muutub sapi värv rohekaks. Uriiniga tuleb välja sapipigment urobiliin, mis annab kusele kollaka värvuse. Sapp annab roojale kollakas­ pruunika värvuse. Patoloogiate korral, kui sapp ei jõua sapiteedesse (probleem maksa juures), on kusel tume värvus, roe aga savikarva. Sapis on veel kolesterooli, mida sünteesitakse maksas ja läheb sapi koosseisu. Samuti on sapis letsitiini. Sapi pH on maksasapil 7,3...8 ja sapipõies 6...7, Ööpäevas tekib 500...1500 ml sappi. Teke on pidev, teket stimuleerib sekretiin ja gastriin. Sapi väljutust sapipõest stimuleerib CCK, mis vabaneb, kui rasvarikas toit on jõudnud peensoolde. Sapp aktiveerib