Nikolai Nekrassovi eluloo kirjeldus
ei toetanud oma poega enam peale seda, kui ta ülikooli pärast sõjaväest lahkus,
tänu sellele elas ta ekstreemsetes tingimustes vaevalt ots-otsaga kokku tulles.
Pärast oma esimese luulekogu "Unelmad ja helid" avaldamist 1840. aastal sai
kuulda ta venemaa 19.sajandi kõige tähtsama kirjanduse kriitiku halvustavat
arvamust oma töö kohta. Nekrassov läks isiklikult raamatumüüjate juurde ning
eemaldas kõik koopiad oma esimesest luulekogust.
Nekrassov liitus Otetsestvennõje Sapiski töötajatega kriitiku Belinski käe all ning
sai temaga lähedasteks sõpradeks. Üsna pea märkas Belinski Nikolai talenti ja
edutas teda nooremtoimetaja positsioonile. 1843. kuni 1846. aastani toimetas ta
erinevaid väljaandeid. 1846. aasta lõpul saavutas ta populaarsuse Pjotr Pletnevi
ajakirjas mis on tuntud ka kui "Sovremennik". Suur osa töötajatest, kaasaarvatut
Belinski, hülgasid Pjotr Krajevski ajakirja ning liitusid "Sovremennik"-ga et teha
koostööd Nekrassoviga
annaabi.ee 
